Valitsus otsustas saata kõrgharidusseaduse ja ülikoolide seaduste eelnõud Riigikogusse
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogusse kõrgharidusseaduse eelnõu ja ülikoolide seaduste eelnõud. Uuendatav kõrgharidusseadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et kõrgharidusseadustiku uuendamisega korrastatakse ja lihtsustatakse valdkonna õigusakte. „Muutumatuks jäävad kõrgharidussüsteemi põhialused, see tähendab tasuta õpe, kõrgkoolide ulatuslik autonoomia ja kolmeastmeline kõrgharidusõpe. Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta,“ ütles Reps. Minister lisas, et valminud eelnõud on mitmeaastase töö ja partnerite tõhusa kaasamise tulemus. Eelnõu kohaselt on rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad üldjuhul eestikeelsed. Kõrgkool võib avada võõrkeelse õppekava põhjendatud juhtudel ja kui selleks on olemas ressursid. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks. Vastavalt eelnõule saab rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja edaspidi bakalaureusekraadi, mis annab selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul. Eelnõuga muudetakse magistriõppe korraldamine paindlikumaks, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid varasema töökogemusega või magistrikraadiga õppijatele võib mõni magistriõppekava olla ühe-aastane. Eelnõu teeb üliõpilaste jaoks paindlikumaks akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemise ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise, kuid kõrgkooli ei pääse ka edaspidi ilma eelneva taseme hariduseta. Kõrgkoolide vahelise koostöö soodustamiseks lihtsustatakse ühisõppekavade nõudeid. Kvaliteedihindamise muudatused vähendavad hindamiskoormust suurtele õppeasutustele, kus õpetatakse paljudes õppekavagruppides. Muudatused toetavad karjäärimudelite kaasajastamist kõrgkoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset ja võimaldaks tippude kaasamiseks luua tenuuri ehk töökohakindlusega ametikohti. Akadeemilisi töötajaid ei liigitata enam õppejõududeks ja teadustöötajateks ning vaba semestri võimalus laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga. Kõrgkoolide ja ühiskonna tihedamaks seostamiseks kaasatakse ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Lisaks kõrgharidusseadusele luuakse igale avalik-õiguslikule ülikoolil oma seadus, mis kirjeldab selle ülikooli ülesande, juhtimismudeli ja erisused võrreldes teiste ülikoolidega. Praegu on oma seadus Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks. Taustainfo Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal partneritelt muudatusettepanekute kogumisega. Eelnõu koostamisse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.
EST