Minister Mailis Reps: noorte kaasamine peab olema ühiskondlike otsuste tegemise loomulik osa
Noori tuleb julgustada ja neile head eeskuju näidata, et nad räägiksid ühiskonnaelus rohkem kaasa ning noorte osalemine otsuste tegemisel muutuks harjumuspäraseks, tõdeti täna Tallinnas toimuval arutelukonverentsil „Noored ja osalus“. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis konverentsi avakõnes, et noored tahavad ja oskavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saavad nii riik kui omavalitsused teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. „Peame kaasama noori nii vormiliselt, pakkudes erinevaid osalemisvõimalusi, kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist. Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrvale tuleb otsida uusi võimalusi ja osalemisvorme noorte kaasamiseks.“ Tänase konverentsi arutelud keskenduvad neljale teemale: osalus sotsiaalmeedia vahendusel, traditsioonilised osalusvormid, noorteni jõudmine rohujuure tasandil ja nende noorte kaasamine, kellega pole tihedat kokkupuudet. Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehe Roger Tibari sõnul valiti konverentsi teemad korraldajate ühise arutelu tulemina. „Kuna kohal on nii valdkonna eksperdid kui noored, siis antud teemadel ühise arutelu pidamine on edasiviiv mõlemale osapoolele. Meie eesmärk on saada osaliselt piiratud ajaga kätte uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas osalusvaldkonda edendada. Antud teemad peaksid andma piisavalt laia spektri mõtetest, mida on võimalik kasutada noortevaldkonna tegijatel ka edaspidi.“ Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et kuigi artiklite aluseks on rahvusvahelised uurimused, on aastaraamatus võetud lähema vaatluse alla Eesti noorte osalus. Aastaraamatus uuritakse, millist tüüpi osalejad on Eesti noored, kuidas toimib osalus sotsiaalmeedia vahendusel, milline on kodanikuhariduse mõju ja millised tegurid osalust mõjutavad või aitaksid kaasa selle suurendamisele. „Noorte osalus on teema, mille tähtsust rõhutatakse nii Euroopa kui kohalikes strateegiates, samuti arutletakse selle üle elavalt nii kogukonnas, koolis, noorte valdkonnas kui ka akadeemilistes diskussioonides. Aastaraamatuga oli soov pöörata tähelepanu erinevatele osalusviisidele ja mõelda ka parematele kaasamisvõimalustele,“ lausus Allaste. Noorteseire aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016-2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga.
EST