Eesti ootab Euroopa teadusrahastuse uuelt programmilt väikeriikide eripäraga arvestamist
Täna toimub Viinis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlik kohtumine, mille arutelu keskendub teaduse ja innovatsiooni uuele raamprogrammile Euroopa Horisont. Võrreldes praeguse programmiga pannakse seal rohkem rõhku innovatsioonile, teaduse ühiskondliku mõju suurendamisele ning rahastamismaastiku ja partnerluste lihtsustamisele. Kohtumisel osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kelle sõnul Eesti toetab Euroopa Horisondi üldiseid suundumusi, nagu teaduse mõju suurendamine ja partnerluste lihtsustamine. „Eesti huvi on kahtlemata see, et uue programmi kujundamisel arvestataks rohkem väikeriikide eripära ja vajadustega,“ ütles Varrak. „Rahastusskeemid ei tohi seada väikeriikidele ebasobivaid osalemistingimusi, nagu kõrged liikmemaksud või suurtööstuse olemasolu. Raamprogrammis tehakse üha mastaapsemaid projekte, kuid rohkem peaks olema väikese ja keskmise suurusega projekte, mille juhtimisvõimekus on olemas ka väiksematel ülikoolidel, teadusasutustel ja ettevõtetel.“ Ühtlasi peaks raamprogramm toetama paljude tugevate tippkeskuste loomist ja arenemist üle kogu Euroopa. Eesti on seisukohal, et osaluse laiendamise meetmed peaksid jätkuma, et tihedamalt kaasata võrgustikesse eelkõige EL-13 ehk Euroopa Liidu uuemaid liikmesriike, kes on olnud kehvemas stardipositsioonis tulenevalt ajaloolisest, majanduslikust ja geograafilisest lähtekohast. Eesti tunnustab uue raamprogrammi tugevamat fookust teaduse mõju suurendamistele, lähtudes ühiskonna ja majanduse vajadustest. Selleks on oluline soodustada koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, aga senisest enam ka avaliku ja kolmanda sektoriga. Raamprogrammil on sektori- ja piiriülese koostöö soodustamisel täita oluline roll. Tähtis roll on ka struktuurivahenditel, mida Eesti on kasutanud ettevõtete ja ministeeriumite võimekuse tõstmisel rakendusuuringute tellimisel, tihendades seeläbi riigi ja ettevõtete koostööd teadusasutustega. Kohtumisel osalejad tutvustavad ka oma riigi häid näiteid reformidest, mis on aidanud kaasa ühtse Euroopa teadusruumi loomisele. Eesti edulugu on Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku väljatöötamine ning valdkondlik teadus- ja arendustegevuse programm RITA, mille eesmärk on tugevdada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel. Need aitavad Eestil paremini osaleda Euroopa teadus- ja arendustegevuse koostöös, mis on suunatud ühiste suurte väljakutsete lahendamisele. Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu 9. teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse aastatel 2021-2027 teadusesse ja innovatsiooni 94,1 miljardit eurot. Praegune programm Horisont2020 on loodud aastateks 2014-2020 ning selle eelarve on 77 miljardit eurot.
EST